Uus algus

Ilmselt paljud meist, on tundnud justkui vajaks uut algust. Kindlasti. Selleks,et alustada uut algust tuleks, ilmselt jätta vana kogemus seljataha, selleks et alustada täiesti uuesti. Nii ka looduses, möödub talv, tärkab kevadel kõik taas, rohi tärkab, lilled õitsevad ning linnud laulavad. Ning looduses uus algus toimubki justkui vastu suve.

Siin alles olid, väga ilusad soojad suveilmad, ning ka mina jalutasin, seekord kaameraga ringi ning jalutasin natuke teisiti,ehk teiselt poolt. Vahel, ongi ehk uus algus see, kui vaadata uut algust teiselt poolt. Teiselt poolt ma näengi, looduses on ilusad rohelised värvid, vesi natukene lainetab ja on mitme värvline. Sealhulgas mõeldes - mineviku pole enam täna, vaid täna on hetk ja homne juba tulevik. Seepärast julgustangi uut algust tegema mitte ainult ühtemoodi vaid ka teistmoodi, sest ehk seal ongi need unistused, millest oleme ( pikalt või koguni väga pikalt ) unistanud, ning need ilusad toredad unistused  soovivad lõpuks täituda imelisel moel.

Olgu, siis see uus algus nagu soe suvi: päikseline või koguni palav, rannaliivaline, mitme värviline, miks mitte ka laineline nagu järve vesi - sest vana on seljataga ja uus on põnev ning avastamist täis - ning see ongi hetk. 

Sest, Unistustel on kombeks täituda, olgu need siis väga ilusad, sest unistada tuleb julgesti.

 

Osalemine fotokonkurssil. Tundub põnev ja tore ettevõtmine, seekord osalen tõepoolest.

Metsas mulle endale meeldib väga, loodus samuti ja fotograafia samuti - miks siis mitte osaleda?

Osalemine pidi olema poolvõitu ehk küll, kuid kõige tähtsam ongi osavõtt.

Seega mets õpetab?! Soovitan minna metsaradadele jalutama, ilm on ilus ja päike paistab..

Foto konkurssi link ka : https://fotojutud.ee/konkurss/mets-opetab/?contest=photo-detail&photo_id=16879

 Pilk

Pilk on varblasel omapärane, justkui sooviks midagi öelda, kuid hetkel, ta ei saanud, kuna söömine oli samal ajal käsil..

Enamasti pilk, olek tekitavad, ehk esmamulje ning öeldakse - see võib olla ka petlik. Iseenesest võimalik, kuid Põldvarblasi ehk natuke ligemalt vaadates siis tõesti esmamulje võibki olla petlik. Sest, olgugi ehk tavapärane linnuke, kuid on temalgi oma roll lindude seas - varblase sädin on eriline, varblane hoiab kodu ligi, varblane sööb ära ka need seemned, mis teistest lindudest üle jäävad - ikka selleks, et enda kõhuke siiski täis süüa ning tunda end hästi.

Nii nagu lindudel, on ka meil endil, ehk olemas nö oma roll siin maailmas. Tegelikult nii just ongi.

Rollid on küll erinevad, kuid elulaval etendust andes, siis ilmselt olles omapärane, lapselikum, tehes parimat laulu sädinat siis olenemata rüüst - oleme me suurepärased ning publik on kindlasti meeldivalt üllatunud ja rõõmus..

Seega, eile jalutades taas kaameraga, nähes vastasmaja aknaraamil põldvarblasi siis nende linnukeste pilgud andsid mulle terveks päevaks toreda ja hea tuju - sest parim roll on olla omapärane, süüa seda mida meeldib, olla sõbraliku pilguga ning teha mõnusat ja valjemat sädinat kuna on suvealgus käes...

Lõke tuli...

Tuli on kuum, tuli on küünla leek, tuli on ahvatlev..

Kuid lõke tuli võib viia kokku ka ammuseid sõpru...

Iseenesest lõke ääres on mõnus igal ( aasta ) ajal - eriti suvel kui on vihmane ilm siis on tore olla üksi või seltskonnaga tuld jälgimas - annab ju sooja ka.

Sellepärast mõtlengi - inimesed meie ümber ongi soojad, heatahtlikud ning abivalmis. Olen isegi lõke ääres tuld vaadanud - siis tulevad mõtted justkui iseenesest iseenda peale- ilmselt antud vihmasest ilmast, lõke tulest või hoopis sädemetest.

Iseenda peale tuleb päris palju mõelda ning olla see, kes ollakse - sest kahjuks on ka nii, meist keegi pole igavene, on kuidas on, kuid usun - lõke ääres kohtume me kõik, kes soovivad sooja, vaadata tulesädemeid ning kallistada ja armastada enda kõige kallimaid sõpru.

Sest elu on ilus ja elamist väärt - ning sooja lõke ja vihmaga toimuvad -need igavesed ja meeldejäävad  jutud , mida alati soojalt ning armastavalt meenutada.

Elu on küll kuum, kiire ja ahvatlev - kuid leidkem siis vahelgi aega kohtuda oma sõpradega sooja lõke ääres ning need koosolemised jäävad alatiseks meelde - sõprus on siiski olemas ja oluline.

On olemas sõprust, mis kestab igavesti.

Täksid

 Ühel ilusal suvel avastasin neid ilusaid ja huvitavaid linde hobuste  karjamaalt - maakivide vahel kui ka aialatide pealt - endal neil putukasodi noka vahel -  kivitäksi (Oenanthe oenanthe)

Käies aegajalt suviti eriti maakodus kaameraga ringi siis lindude arvukust on seal päris põnev jälgida ja vaadelda ning teha üks tore klõps kaameraga. Üleüldse on linde igati tore jälgida ja vaadelda. Enamasti nähes karjamaadel kus on maakive ja võimalik aiakese äär siis nähes antud linde, toituvad nad putukatest ja ilmselt,  on nende pesakene meisterdatud kivide vahele. Seega tuleb olla ilmselt tähelepanelik, kes elavad meil karjamaa põllul kivide vahel ( ilmselt on seal pesad, keda on vaja lindudel ja ilmselt ka loomadel toita, hoida ning kaitsta ohtude eest ). Samuti soovitan jälgida lehtede alla ja ka lõkeplatsidele- enne kui süütame prahi leekidesse võiks uurida ega seal keegi ei ela juba.

Antud foto on pildistatud: mõned suved tagasi, ühes toredas Virumaa külas kuhu on alati hea naasta ning taas vaadelda linde kes sinna on pesitsema tulnud.

 

Olen natuke siiski ka uurinud keda, mida pildistan ning uurides, puurides tundub mulle, et tegemist on kivitäksiga kuid uurides veel täksidest olen teadlik neid on erinevaid isendeid - kivitäks, kadakatäks...

 Vares

 Varesed on enamikele tuttavad linnud. Vareseid on isegi erinevaid liike- hallvaresed, künnivaresed ning linnades on päris palju näha hakke. 

Varesed kraaksuvad, teevad kõrgetesse puude otsa endale korraliku pesa. Varese pesa on suur, vahel ka natuke ehk ligadilogadi, kuid  nende ümber ka palju kraaksumist.

Hallvares näiteks - antud pildil on minu arvates, näha tema väga ilusat sulestiku. Eriti tiivad on nii ilusad läikiv mustad.

Ilmselt on hallvares kõige rohkem nö tuntud,  kuna isegi maal elades teeb ta pesa maja juurde, puu latva. Olen kuulnud kui hallvares teeb koduõue endale pesa siis pidavat tooma see kodule rahu, õnne ja isegi varandust. Enda nö koduõuele mäletan üht hallvarese paari, kes tegid enda pesa kenasti hõbekuuse otsa. Igati toredad linnud ja uhked iseenda üle. Ja väike kraaks oli alati olemas - öeldi vanasti  vares ehk ka laululind

Tean seda veel varestest, et hallvarese kraaksumine on kõige valjem ning erinevalt künnivarestest, ei ela nemad kolooniates. Eelistavad siis ilmselt olla rohkem omapäi. Ning teatavasti on hallvares ka nö kõigesööja.

.

Antud pildi olen pildistanud hallvarest  (Corvus cornix) .

 Muinasjutt metsavanast...

Eriti metsas käies on tunda tihti müstilist  ehk metsavana.

Ma ei tea, kas keegi veel peale minu usub maailma, mis on silmale nö nähtamatu. Kuid ma käin päris palju looduses nii pildistamas kui ka koeraga jalutamas pikemaid ringe. Vahel tundub, et looduses on muud ka peale lindude, loomade, putukate. Eriti metsas käies on tunda metsavana kohalolu.

Tundub lugu muinasjutuna ilmselt. Kuid muinasjutud on samuti kuskilt välja mõeldud. Minagi mõtlen, kui nähes antud puust tekkinud kujukest - ehk tõesti polegi need nii öelda muinasjutud, mida meile jutustatakse vaid tegelikus?!

On kuidas on nende muinasjuttudesse uskumistega siis mina leian - iga inimene võib südamest uskuda millesse iganes soovib. Usk on meie endi südametes ja palvetes.

Pildil mida pildistasin varem kevadel: Mina näen antud puust tekkinud metsavana kuju. Kas siis see on muinasjutt või tegelikus?!

 See igaühe enda südamehääl.

 Uni ja unenäod

Tavaliselt on kõige magusam uni tihti varahommikul - eriti argipäeviti enne tööle minekut.

 Uni ja unenägu käivad enamasti käsikäes. Nähes und, siis näeme ilmselt kõige kaunimaid ja  ilusamaid unenägusid,  kuid ehk  samuti ka põnevust täis, seiklusrikkaid unemaailmasid.

Unenäod võivad jääda meelde, unenäod võivad olla ennustuslikud, unenäod võivad olla põnevad, unenäod võivad olla ka müstilised. 

Vahel olen isegi kogenud nähes öösel und, siis hommikul ilmselt ei mäletagi, mis unenäod täpselt nägin, kuid läheb aeg mööda tuleb meelde see, et oih ma olen seda sündmust ehk juba unes näinud. 

Uni on vajalik selleks, et me magaksime ja puhkaksime oma päevastest tegemistest ning eriti sügavalt uinudes ilmselt näemegi, samal ajal nohisedes - üht väga põnevat, seiklusrikast ning müstilist unenägu.

Siiski igal hommikul, ärgates öö unest on tore öelda oma pereliikmetele: " Tere hommikust! "

 Ämblikud

Ämblikud võivad tunduda hirmuäratavamana. Ämblikud tunduvad ohtlikud. Ämblikud võivad tunduda veidrad olendid.

Ausalt öeldes, on mul nende tegelaste kohta oma seisukoht. Esiteks kui eluruumis näha ämbliku siis tean, et ämblik toob koduõnne. Teiseks: ma ei näe ega tunne seda, et  Eestis elavad ämblikud on kuidagi moodi ohtlikud - sest nad ei ole mürgised. Kolmandaks: muidugi ilmselt näevad veidrad välja kuna on erinevates suurustes ja olemistes - kuid sellest ei tasu ilmselt ehmuda. Ämblikud ajavad tihti peale oma rida, koovad võrku ning on isemoodi tegelased.

Ämblikud mulle meeldivad. Ämblikud on huvitavalt omapärased. Ämblikud on päris kannatlikud ning töökad kui nad endale võrku koovad.

Eriti, meeldib mulle neid pildistada ja lähedalt vaadata, sest ämbliku pilk ütleb rohkemgi kui me arvata oskame...

 Külm ja jäine

Ilmad on meil tihti peale heitlikud. Hetkel peaks olema kevadised soojad ilmad , kuid vaadates õue

 ( täna ) siis on päris vihmane ja tuuline ning külm. 

On ilmselt loodetud - kui saabub kevad, siis talv ja külm möödub. Kuid tihti peale ehk  ongi mõnusalt soe, päike ning lausa palav - suvi siiski läheneb. Millegipärast, ilma ei saa muuta ning kui õues on külm, vihmane ja tuuline siis ilmselt nii ongi.

Kuid vaatamata aastaaegadele ja külmale või ka soojale. Mina leian,  igas ilmastiku olus on midagi põnevat ning huvitavat. Vihmal on siiski päris mõnus värske lõhn. Päike aga soojendab ning annab jumet.

Ilma, me ei saa muuta vaid tuleb leppida sellise ilmastikuga nagu loodus meile pakub. 

Olen naljatades kuulnud lauset : pole halba ilma, vaid on vale riietus.

 Puhtus

Puhtus on individuaalne. Puhtus on selgus. 

Mina leian, et kui me koristame näiteks oma kodu, siis tulemus on ilmselt see, et elamine saab selleks hetkeks puhtaks. Kuid ma mõtlesin täna sellele samuti, et kui kodu korda saab, kas siis ei võiks samal ajal puhastada ka oma mõtteid, hingevalusid, arme, nö elujääke?

Tegelikult ma usun, et kui puhastada ja korrastada kõige hulgas ka iseennast siis on ümbrus palju ilusam, helgem ning turvalisem. Mis veelgi parem - sõbralikum.

Kuid olen arvamusel, et puhtusel on väga hea külg see - lähedastel, on samuti hea olla. Iseenda maailma koristamisel ja korrastamisel on kindlasti suur positiivne mõju - näha elu helgemalt.

Seega puhtus on selgus, individuaalne, positiivse mõjuga kogu ümbruskonnale ning eelkõige iseendale.

 Pesa

Linnud on väga hoolsad pesa ehitajad ning meistrid. 

Hetkel on juba käes pesitsusaeg ning näha on ka vast koorunud tibusid - nähes muru peal väikeseid munakoori. 

Linnud on väga hoolsad toitma oma võsukesi pesades, kaitstes neid sealhulgas ka röövlindude- ja loomade eest. 

Hämmastav, kuidas linnud oma võsukesi hoiavad - neid toites, sealhulgas õpetades just seda tibudele - saades suuremana edaspidi iseseisvalt nii lendamise, kui ka toiduotsimisega hakkama. Ja see on imetlusväärne.

Lihtsalt, kuna linnud on hetkel, väga hoolsad hoolitsema oma pesa ehk oma kodu eest ning sealhulgas hoolitsema oma armsate pojakeste eest, siis soovin ise et nad saaksid seda rahus ja hoolsalt teha, ilma et keegi neid sel hetkel häiriks või lõhuks nende pesitsuskohti.

 Sest, linnud on looduses väga vajalikud - kes toituvad putukatest, kes marjadest ning  linnulaul on siiski väga ilus ja meeldiv kuulata ja märgata...

 Kirik

Kirik on ajalooline. Kirik on usk. Kirik on unikaalne

Kirik on midagi sellist, mis lihtsalt peab olema. Kirik on midagi sellist, mis peab jääma alatiseks püsima. Kirik on midagi nii erakordset kuhu inimesed alati soovivad minna, kui neil on  kergemad, või raskemad ajad.  Kirikust saab tuge igal ajal ja igas meeleolus. Kirikus on nii hea olla.

Kirikuid on erinevate ehituste ja tornidega. On säilinud väga ilusaid antiikseid kirikuid, kuid on ka rohkem tänapäevasemaid. Aga mulle eelkõige meeldivad, antiiksed ja ajaloolised kirikud, sest nendes on alati rohkem rahu, usku ning lugu. Ajalooliselt on kirik alati inimeste südames ja meeltes - kasvõi kord aastas, Jõulupühadel astutakse ikka ja jälle kiriku uksest sisse - ilmselt selleks, et kuulata ja olla Loojaga.

Kirik loob alati helgemaid mõtteid. Kirikus ei ole ainult kurvameelsust vaid väga väga palju positiivsust ja väga palju headust ning usku...

Kirik on imeline ning kiriku uksed on avatud...

Piltidel olen jäädvustanud: Kose Püha Nikolause kirikut  

 Rohelus

Ilmade soojenemisega on looduses  tärganud rohelust.

 Rohi on samuti rohelisemaks läinud, samuti ka põõsad ja puud.

Täna hommikul aknast vaadates märkasin kaskesid - lehed on näha kuid tärkavad veel. Muru lõhnab täiesti teistmoodi kuna rohi on juba rohelisem. Ja see esimene niidetud murulõhn on nii mõnus.

Kuid eile õhtul oli tõesti väga soe ilm. Jalutades ringi nägin helkivat putukat, kes sobib valatult kokku rohelusega.

Täna on taas päike ja soe. Päike annab D-vitamiini pärast külma ja tuult. Päike on mõnus.

Kindlasti taas rohelust nautima ning soovitan seda teistelegi...

Seega täna on täna ja täna on hetk, mida tasub nautida koos...

 Veel kord kassidest...

Kassid on isepäised. Kassid on nurrumootorid. Kassid on hiirepüüdjad. Kassid on seltsilised.

Kass on mõnus kodu lemmik, kes vajab samuti paisid, hellusi ning kindlasti "palju " süüa ja puhast liivakasti ning ilmselt ka kraapimispuud. Iseenesest saab, kass vägagi iseseisvalt hakkama, kuid võttes ta endale pereliikmeks - on meil sel juhul parim kaaslane kes lööb kõvasti nurru, maandab hästi stressi ja on suurepärane kaaslane tervele perele.

Mõned blogijälgijad ja vaatajad ehk mäletavad: kirjutasin varem ühest metsikust kassipojast, kes lõpuks leidis endale toreda sooja kodu. Antud pildil ongi see kass. Hetkel juba kolme aastane kiisu. Ning suur perelemmik ning hea ja tore sõber teisele " vanaproua " kassile.

Mulle kassid väga meeldivad. Kui anda võimalus kodutule kassile ning pakkuda talle turvalist ja sooja kodu ning armastavat peret siis uskuge jällegi te saate endal parima kaaslase ning suurepärase nurrumootori. 

Meil on neid kahe koha peale kokku 3 kassi. Seega kassidest on suur rõõm ja suurepärased pereliikmed.

 Nurmenukk

On kätte jõudnud nurmenukkude aeg. Ilmad on lõpuks läinud soojemaks ja päikselisemaks.

 Eile taas õhtupoole jalutades, samal ajal, nautides väga mõnusat suvesooja ilma annab märku sellest, et peale külma ja tuult saabub lõpuks soojus ja päikesepaiste. 

Nurmenukud juba kergitavad end ning lõhnavad meeletult hästi. Nurmenuku tee on vägagi tuntud ravimteena.  Ravim on ta niisamagi, kui vaadates teda lähemalt annabki märku, kätte hakkab jõudma - suvi.

Suvi on rõõmu aeg. Suvi on lõõgastumise aeg. Suvi on soe. 

 

Oeh! nii palju juba õitseb ja tärkab looduses. Ning päris paljud linnud istuvad oma pesades, selleks, et kooruksid uued tibud...hoidkem siis pesitsuste ajal rahulikust ja linnuemad on siiski samuti emad ning hooligem siis sellest...

 Need õied...

Need õied on sirgunud selleks -  särada ja õitseda erakordselt eredalt. Erakordseks teeb nende ilusate kollaste õite lõhn....

Lilled, eriti kevadeti annavad märku -  me tärkame ja õitseme taas, sest on taas meie kord särada selleks, et olla rõõmuks metsa all olevatele putukatele ja miks mitte ka pargis jalutajatele. Kevad lilled on märk sellest, et taas on rõõm südames, valgus hinges ning sära silmis.

Ei ole mitte midagi olulisemat kui see - alati tunda suurt rõõmu pisiasjadest. Vahel on ootamine pikk ja kannatamatu kuid see ongi seda väärt sest lilled tahavad alati õitseda, särada ning lõhnata loomulikult tugevalt.

Tundkem siis rõõmu sellest, et meil looduses õitsevad ja tärkavad väga ilusad lilled ja nende lõhn ning mesilase sumin - see ongi see miski, mis paneb särama. õitsema ning toob suure rõõmu südamesse.

On ju siiski kevad veel...

 Vabadus

 Vaba olla on hea. Vaba olla on lihtne, sest pole midagi muud tähtsamast kui vaba olekust.

Vabadus on meil sügaval hinges. Vabadust oskame hinnata. Vabadus on kui kajakalend.

Vaadates hommiku päikest siis on hea teada, et tegelikult oleme me kõik vabad. Vabad tegema iseenda valikuid, otsuseid ja ideid. Ja miks mitte need ka ellu viia.  Iseenda tehtud otsused ja valikud on alati vabad, sest keegi teine ei tee seda siiski meie eest.

Päikese kiir antud fotol - andes lootust enda ideedele ja valikutele - sest oleme vabad.

 Linnulaul

Käes ongi juba maikuu. Kõige ilusam kevadkuu. Maikuus on kõige kaunimad linnulaulud.

Laupäeva varahommikul juba aknast kuulates, ilusat linnulaulu ja vaadates kalendrit - ongi juba kõige ilusam ja kaunim kevadkuu - maikuu.

Kevadel on väga ilus kuulata erinevatel okstel erinevaid linde. Tasub ainult toast välja minna ja ongi kõige ilusaim viis kõrvus - linnulaul.

Nii ka mina maikuu esimesel varahommikul, tõttasin oma kaameraga nö ringile. Seekord, võtsin ka natukene teistpidi ringi ette. Istusin nii kaldal, kui ka mätastel kuulamaks ainult linnulaulu. Oli see vast tõeline meditatsioon. Peale hingetõmbe pausi kaameraga, olin ise nii teine inimene - puhanud ja lõõgastunud.

Soovitangi enda kogemustest - leida see oma koht looduses ja lihtsalt seal olla vaikuses ja kuulata mida räägib loodus. Ja uskuge see on kõige parem teraapia. Ning hea tuju on garanteeritud terveks päevaks kui mitte kauemakski - sest see tekitab heas mõttes sõltuvust.

Maikuus on eriline tähtpäev - Emadepäev. Emad on kõige kaunimad ja ainulaadsemad. Nad ju jõuavad teha mitut asja korraga ja teha ühte ning erinevat asja samal ajal. Seega kallid emad - see on MEIE päev. 

# Emalind on samuti alati uhke oma tibude üle. Vanasti öeldi, et tibusid loetakse ikkagi kevadeti.