Lapsepõlv...

Sorasin vahepeal enda päris vanades fotodes ning neid sorteerides siis soovin mõnda hetke ka Teiega jagada. Nimelt me kõik oleme elanud lapsepõlves kes varem, kes hiljem. Ning just need kõige lemmikumad lapsepõlve mälestused on need hetked mis toovad pisara silmi  - kuid olgu need siis rõõmupisarad...

Lapsepõlv on meil kõigil ilmselt väga erinev ning mälestused on samuti väga erinevad. Lapsepõlv on midagi, mis on ja jääb, meie meeltesse, hinge ning tõesti tekkib kohe eriline nostalgia hetk. Lapsepõlv on alati tore meenutus, kui oled ise juba täiskasvanud.

Mina vaatan, meie pere lapsepõlve lemmikuid fotodelt  -  hetkeks on kurb meel, või isegi pisar tuleb, sest teadagi ajad on möödunud, kuid antud fotol olev koer oligi see sõber, kes oli meile kui lastele suurimaks toeks ning sõbraks. Olgu koera küll enam ei ole meie hulgas, sest aega on nii palju palju möödunud kuid meenutan alati pereliiget siiani suurima südame rõõmuga. Nostalgiliselt meenutades - olgu tõesti sõbrad lapsepõlves või tänapäeva elus millised tahes, sest parimaid sõpru valitakse alati südamega...seega ei oma tähtsust millised on nende välimus, olek ja elamisvõimalused, sest tõeline sõprus püsib igavesti ja sõprus on tõeline..Ja see tõeline sõprus ongi see, mis tekitab mälestusi, meeletuid toredaid vestlusi ning miks ka mitte - veetes sõpradena koos aega, selleks et vaadata kasvõi vanu pilte ning taas rõõmutunda iseenda lapsepõlvest.

Täiskasvanud olles on meie perel uus sõber koer, sest koerad on võrratud ning enda lapsele on taas koer lemmik, kes on talle kaitsjaks ja parimaks sõbraks.

Antud foto ma ise digitaliseerisin , fotol on Indy lapspõleve päevilt Haljalas