Kõndis kord...
Kõndis kord üks vahva linnukene mööda aasasid ning läbis palju radu...
Linnuke kõndis mööda aasasid, uurides kuhu poole minna või vaadata - üleüldse kuhu poole liikuda.
Valis, siis ühe raja ning valis, valis ka teise raja või isegi hoopiski põnevama teeraja - kolmanda. Rada on üks suur otsustamine ning valikute tegemine.Linnuke käis neid radu, mis tundusid põnevad, täis uusi avastamisi ning vahel tegi hoopiski eluraja ehk teistmoodi. Ilmselt, vahel teistpidi rada käimine toobki, selle suurima õnnistuse, rohkem toidupalakesi, rohkem avastamisi.
Usun isegi siiralt, valides erinevaid teeradu tuleb vastu erinevaid ( elu )valikuid. Ei ole ainult üks kindel rada, mida peaks ehk koguaeg astuma võib-olla aegajalt valima teistmoodi aasa või teeraja, kus on ehk midagi suurt, huvitavat ning täis elurõõmu. Oma elu teerajajad olemegi me ise - valik on meie endi teha. Julgustan olla iseenda teerajajaks olenemata sellest mida arvavad sellest teised inimesed. Sest meie endi elu on vaid meie endi kätes ning olgu siis need teerajad ning otsused - siirad, õnnelikud, täis armastust. Sest, me kõik väärime ainult parimat ning rohkelt armastust, sealhulgas hinnata väga kõrgelt iseennast...Iseenda armastamine on kõige parem teerada, sest siis on elu külluslik mitte egostlik.
Linavästrik antud fotol tundub olevat täis uudishimu, seiklusjanu ning kindlasti teisepool on ka rohkem toidupalakesi...
Teerajad ning aasad on avatud igal ajal, mis on täis õitsvaid lilli,värsket õhku ning puude kahinat..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar