Lepatriinu (Coccinellidae)

 Lepatriinu (Coccinellidae) 

Kuigi on päris hilisügis, siis millegi pärast on veel looduses näha selliseid liike, keda ehk oleme harjunud rohkem soojemal ajal nägema - kevadeti või suvel. Üheks nendeks, keda täna pargis käies kohtasin oli lepatriinu. Ilusti varjus end niiskuse eest lillelehe all. Ilmselt selletõttu,et niiskust on meeletult palju ning süüa veel ehk leiab. Teadagi antud lepatriinu otsib kõhutäieks lehetäisid. Samas võis lepatriinu lihtsalt otsida veel taimenektarit. Igatahes tasub ikkagi jälgida loodust, kuna sügis on imselt soodne putukatele kuna suurem külm ja lumi pole veel saabunud. Värske õhk on ka mõnus

Foto: 24.10.2021

Laululind

 Laululind

Elas kord üks laululind. Ta laulis nii öösel kui ka päeval. Alati oli laululinnul uus noot, uus viis, uus rütm. Kord laulis ta kurba nooti, kord laulis ta rõõmsat nooti. Iga laul, mida ta laulis jõudis inimeste südamesse. Iseenesest tõi laululind samuti ka sõbrad kokku, selleks et koos laulda ning tunda end hästi. Lauluviise on tõesti erinevaid, kord ballaadilik, kord tantsulik kuid miks mitte ka rokkilik. Laululind laulab siiani. Kosta on laululindu alati. Isegi kui teda alati näha ei ole, laulab laulind ikkagi meie hinges edasi.

Joonistus valmis: 23.10.2021