Müstiline maailm

 Müstiline maailm

Ilmselt oleme elus kogenud müstikat. Müstika võib olla kaardipanekus, kristallkuulides või pendlis. Me ehk ikkagi soovime teada milline on meie tulevik ehk mis saab homme või aastapärast. Põnev ta ehk ongi. Minagi natuke usun neid maailmasid kuid siiski leian et kas üleüldse on võimalik kellegil ennustada tuleviku? Ausalt öeldes mina näiteks ei tea mis juhtub viie minuti pärast.  Aga ilmselt on elu keeruline. Mineviku tean ma ise, millist elu olen elanud, olevik on hetk, mis võikski püsida ning tuleviku ma ei teagi. Ma usun, et ei ole ainu õiget tõde selles ennustamise maailmas ning see ongi ehk müstiline. Tähtis on siiski usaldus elu vastu ning tuleb naguinii see mis tulema peab. Fotol on hakk, kes on samuti müstiline. Müstilist juhtub igalajal tasub vaid ilmselt märgata. Ning tasub uskuda sellesse, mida ütleb süda, siis ongi kõik õige...

Fotod: 08.09.2021 

Need tuttavad rajad

 Need tuttavad rajad....

Siiani mäletan neid tuttavaid radu. Siiani on tunda nende samade kuuskede lõhna. Siiani on tunda nende radade lumede värskust.  Need rajad on väga tuttavad, käisin varem palju varem päris tihti nendel radadel, täiesti üksi, kaasas vaid kaamera. Nägin nii talve, kevadet, suve kui ka sügist. Nägin erinevaid loomi, linde, putukaid, taimi. Ning need rajad olid päris mitu kilomeetrit pikad. Siiani mõtlen suure südamega nendele tuttavatele kodu metsaradadele. Iseenesest imestan kui kaunid linnad meil Eestimaal on - meil on metsa ka linna ümbrustes. Mets on see miski mis, täidab sind terveks päevaks väga heade emotsioonidega. Metsa õhk on see, mis on midagi erilist. Mets on ainulaadne. Mets on alati hinges. Ja need puud on siiani kõrged, need puud siiani igatsevad, need rajad on siiani meeles ning ehk kunagi taas naasta nendele tuttavatele radadele. Nendel radadel on miski mis meenutab vanu häid aegu kui elasin veel kodulinnas. Kodulinn on tuttav siiani. Oeh! need tuttavad rajad..

Foto: Aastaid varem, Virumaal Rakveres