29.06.21


 Must kass, kes kõndis..



Must kass, kes kõndis metsarajal omapäi. Tundus alles kassipoja sarnane. Must kass oli krapsakas ning üritas sääski püüda..



Õhtupoolikul jalutades kaameraga taas radadel, üritades pildistada linde, märkasin et põõsatuka alt jooksis välja musta värvi kassike. Ei teinud ta minust eriti välja, kuid mulle, ta pakkus huvi, kuna kiisu kõndis täiesti omapäi ning ei lasknud ennast häirida ning rändas ja mängis..


Mulle paistis kass väga huvitav, keset rohelust ning loodust. Miks ka mitte?! Olen teadlik olnud lapsepõlvest saati seda et, must kass toob halba õnne. Kuid mis on halb õnn? Kas see,et mul täna ei vea lotovõidus või jäin rongist maha? Aga kas see siiski on nii halb kuna mina usun et  järelikult ei olekski ehk pidanud kiirustama rongile või võitma suure summa raha?! Endamisi mõtisklen ehk elu pakub meile palju, palju paremaid võimalusi millest tasub kinni haarata...

Sest, tihtipeale millegi pärast kui toimuvad õnnetused, siis millegi pärast on päris palju enamik inimesi kes huvitaval kombel jäävad nö rongist, lennukist maha.Kas see on saatus?! Saatus on ehk küll olemas kuid sellele küsimusele võibki arutlema jääda kuid usun et ehk inimesed tunneksid ära mis on sisetunne. Usun et must kass on väga hea lemmik kes sisendab väga hästi sisetunnet - kas minna ja teha või mitte?! Igatepidi otsitakse sellistele teemadele vastuseid. Lihtsalt sisetunne on k]ige parem tunne mida saab alati usaldada - lihtsalt tuleb osata seda kuulata ja teha siis enda elu parimad valikud ja otsused nii hoiame iseennast ja oma lähedasi palju turvalisemalt ja kaitstuvana. 

Usun siiralt ja heatahtlikult - probleem ei olegi musta kassi halvas õnnes vaid parimas õnnes kuna kass olgu ta mis värvi tegelikult tahes on kass väga hea ja tore lemmik, kassid maandavad hästi stressi ning uskuge kassid kõnnivad omapäi, püüavad hiiri, ning tulevad nurrudes jalutsisse perele sooja pakkuma. 



Kassist tehtud foto pildistasin: 28.06.2021, Kose-Uuemõisas

27.06.21


Vesiroosidest...


Kätte on jõudnud, aeg kus on hakkanud õitsema vesiroosid. Ma olen ausaltöeldes lummatud kuna pole ammu ammu,  nii kauneid õisi korraga näinud. Vesiroosidel, on väga kaunid õied isegi kui on veekogus vetikaid, paistavad nad väga erakordselt kaunilt silma. Ainulaadsed lilled


Üleüldse, on lilled ülimalt kaunid, lõhnavad ning toovad väga palju rõõmu. Jalutades perega väga kaunis pargis paistsid kõige säravamad õied veepeal. Olenemata tõesti vetikatest, siis vesiroosid, ei lase end sellest, häirida kuna toovad iseenesest suure suure positiivse muie suule. Tehes vesiroosidest fotosid, mõtlesin endamisi salaja  - olenemata kõigist vetikatest või isegi takistustest meie endi eludes, tuleks meil endil samamoodi,  õitseda ülimalt kaunilt ja säravalt nagu antud vesiroosid. Sest me kõik oleme ainulaadsed, lausa unikaalsed. Seega miks mitte siis seda suurima uhkustundega välja näidata?!

Vesiroosid on tõeliselt kaunid nii ka meie ise - on aeg õitseda ja särada erakordselt, sest me oleme ainulaadsed ning jagagem siis seda kõike, mis on meis endis ( kasvõi ')kogu maailmale..


Foto: 25.06.2021 Kose-Uuemõisas.