Veekogu  ääres...

Veekogu ääres on alati ilus ja põnev. Vara hommikuti kaameraga jalutades kallaste ääres on näha päris palju erinevaid veelinde,  on näha rändlinde kes saabuvad, on näha juba sääski...

Veekogu on vaikne ja tasane. Kuulates ainult linnulaulu ja jääda kalda äärde istuma on tõeline meditatsioon. Sel hetkel oled omaette, vaikuses ning ise enda mõtteid isegi ei kuule. Tõeline teraapia.

Ning värske õhk on garanteeritud...

Suvel on mõnus veekogu ääres pidada pikniku koos perega ja nautida puhkust...

 Taevas..

 Taevas võib olla vahel küll   nutune, vihmane ja udune  kuid alati tuleb taas pilvede tagant päike välja.. 

Olen kuulnud lauset, et iga tunneli lõpus on valgus. Nii ongi sest  kõik päevad võib olla polegi sarnased või ühesugused kuid päike tõuseb alati ja see loob südamesse hea tunde sest just täna ongi ju helgem ja päikselisem päev...tasub vaid aknast õue piiluda ja seda oma silmaga näha...

Sest taevas on ju imeline...