Udune hommik

 Udune hommik

Hommikul taas koeraga õue minnes, oli korralik niiskus ning udu. Kella aeg oli varane. Lihtsalt selline tunne nagu vaikus hetkeks kattis maad. Langenud puu lehtedel oli näha väikest härmatist. Kas tõesti esimesed öökülmad hakkavad saabuma! Igati mõnus paks udu kattis igatahes maad ning ega eriti kaugele polnud midagi näha. Looduses on hetkel päris palju niiskust, ikka selleks et minna vastu talvele. Udus eemal laulsid ka rasvatihased ning kusagil veel tegid hakkid oma häälitsusi. Udune hommik oli täitsa huvitav ning päikese kuma paistis samuti uduloori tagant. Täielik idüll.

Fotod: 14.10.2021

Loodus justkui...

 Loodus justkui...

Loodus justkui joonistaks ise. Loodus justkui maaliks ennast ise. Loodus justkui olekski suur kunstnik ise. Tõepoolest kuidas loodus ise maalim end. Kuidas see lihtsalt võimalik? Sellepärast mulle loodus meeldib, et vahet ei ole kas ilm on porine, vesine, jahe. Vahet ei ole isegi kui enamik puulehti on juba langenud, siiski varsti talv tuleb. Kuid loodus maalib end alati - igal aastaajal, iga ilmaga, igati võrratu.

Kas siis loodus pole imeline kunstnik? Ainulaadne ning kordumatu. Kordumatu loodus justkui kirjutaks ka taevalaotusesse erinevaid joonistusi. Imeline! Lisaks igal natukese ajahetkel maalib loodus uuesti ning erinevalt! Super!

                                       

                                  Fotod: 13.10.2021 ( paari minut tagant tulid pildid erinevad, imeline kunstnik meie loodus )