Lapsepõlv...

Sorasin vahepeal enda päris vanades fotodes ning neid sorteerides siis soovin mõnda hetke ka Teiega jagada. Nimelt me kõik oleme elanud lapsepõlves kes varem, kes hiljem. Ning just need kõige lemmikumad lapsepõlve mälestused on need hetked mis toovad pisara silmi  - kuid olgu need siis rõõmupisarad...

Lapsepõlv on meil kõigil ilmselt väga erinev ning mälestused on samuti väga erinevad. Lapsepõlv on midagi, mis on ja jääb, meie meeltesse, hinge ning tõesti tekkib kohe eriline nostalgia hetk. Lapsepõlv on alati tore meenutus, kui oled ise juba täiskasvanud.

Mina vaatan, meie pere lapsepõlve lemmikuid fotodelt  -  hetkeks on kurb meel, või isegi pisar tuleb, sest teadagi ajad on möödunud, kuid antud fotol olev koer oligi see sõber, kes oli meile kui lastele suurimaks toeks ning sõbraks. Olgu koera küll enam ei ole meie hulgas, sest aega on nii palju palju möödunud kuid meenutan alati pereliiget siiani suurima südame rõõmuga. Nostalgiliselt meenutades - olgu tõesti sõbrad lapsepõlves või tänapäeva elus millised tahes, sest parimaid sõpru valitakse alati südamega...seega ei oma tähtsust millised on nende välimus, olek ja elamisvõimalused, sest tõeline sõprus püsib igavesti ja sõprus on tõeline..Ja see tõeline sõprus ongi see, mis tekitab mälestusi, meeletuid toredaid vestlusi ning miks ka mitte - veetes sõpradena koos aega, selleks et vaadata kasvõi vanu pilte ning taas rõõmutunda iseenda lapsepõlvest.

Täiskasvanud olles on meie perel uus sõber koer, sest koerad on võrratud ning enda lapsele on taas koer lemmik, kes on talle kaitsjaks ja parimaks sõbraks.

Antud foto ma ise digitaliseerisin , fotol on Indy lapspõleve päevilt Haljalas

 Müürid..

Mis on müür? Kas telliskividest ehitatud torn? Või ehitatud ümber enesekaitseks kus varjuda?

Müür on meil ehk kõigil teatud määral ümber ehitatud, olgu ta siis nii tugevalt või õrnalt ehitatud kui tahes. Müür on müür, millega seostatakse kaitset, millegi või kellegi eest ning vahel on vundament kuidagi eriti tugev, nii igaksjuhuks, selleks et ümber ei kukuks. Ning kui kukubki  vundament kokku, mis siis edasi saab ?! Muidugi müür on kindel ja turvaline kuid, kui see ühel hetkel tõesti kõik kokkuvariseb? Müür muidugi kaitseb nö haiget saamiste, jubedamate asjade eest - keegi Jumala pärast rohkem ei iial enam  liiga teeks,  sest oleme minevikus ju nii palju juba vatti ja vilet saanud ja näinud. Kuid see vatt ja vile on siiski  minevik? Karm kuid jah vahel elu ongi raske. Minevik on  tõepoolest siiski  minevik, seda naguinii enam muuta ei saa, saab ainult aeg ajalt meenutada minevikus toimunut, kuid mina arvan, et pole isegi seda vaja enam teha, sest kõige tähtsam on lihtsalt endal kaitsemüür eemaldada, sest kui kukud või müür variseb,  siis tuleb siiski anda endast see tõepoolest parim, selleks et uuesti püsti tõusta nagu väike laps kes õpib kõndima -esimesi samme tehes väike laps alguses kukub, tõuseb jälle püsti ja ta teeb seda hetkes. See hetk ongi kõige olulisem - sest see on olevik. Tuleviku me siiski ka ei tea. Kuid elades siin, täna ja praegu näemegi isegi läbi müüride suurimat rohelust, päikesevalgust ning rohkelt põnevavamat maailma....

Foto: Kose-Uuemõisas juuni 2021