Põldvarblane..

Põldvarblased on tuntud meile päris hästi - elavad, meil põõsastes ja käivad linnusöögimajades seemneid näppamas.  Varblane tundub võib - olla tavaline ja igav lind. 

Kuid mina näen antud pildil ülimat ilusat lindu - kellel on nii ilus pruunikas sulestik, eriti tema pea lagi. Samuti mind väga hästi kõnetavad tema ilusad, suured ilmekad silmad.

Antud pildil olev Põldvarblane on väga uudishimuliku näoga ning jälgib ümbrust. Oma laulu vilistades, annab ta ilmselt ka teada, et võitnud lahingu mis oli väga kärarikkas. 

"Ilmselt nõiad siiski ka lendavad nagu varblased, vilistades oma lauluga,  kuna lendamine on ilmselt kui lahing mida tuleb kärarikkalt lahendada." / ilusat volbriööd.

Kristallid.

Tänavu kevadel on olnud ilmad heitlikud. Kord on soe ja päike ning teine hetk jälle külm, kõle ja tuul ning sajune.

Looduses käies on põnev iga ilmaga ja erinevatel ilmaoludel kohata erinevaid loodus ilminguid. 

Mõned päevad tagasi jalutades veekogu juures oli külmem ilm, nägin veekogu, on küll talvest sulanud, kuid mõned külma kristallid, olid veel täitsa olemas - ilmselt ka sellest, et vara hommikuti oli väikene öökülm.

Teatavasti on kristalle väga kauneid ning ilusaid. Olen kuulnud kusagilt, kristallid toovad õnne. Ilmselt küll, sest vaadates isegi looduses ringi teebki õnnelikuks just see - meil Eesti looduses on ilus näha  jääkristalle...

Eesti loodus on imeline igal aastaajal olgu siis kevad, suvi, sügis, talv. 

Ja need loodus kristallid on tõeliselt kaunid ning imelised...

 Roosa

Roosa on väga ilus pehme nagu antud lilleõis. Roosa on naiselik värv. Iga neiu ilmselt kannab roosat.

Roosa on varjund punasest, Roosa on ehk ka armastuse värv, Roosa toob naeratuse suule.

Roosa on värv mida tahaks ehk lähemalt vaadata ja silitada. Roosa lausa, kutsub end lähemalt uudistama.

Antud lill Astrid tuletabki meelde ülimalt naiselikust...

 Vaikus

Usun, tõeliselt - me kõik vajame vaikust, rahu, omaette olemist. 

Vahel on ehk elu liiga tormine või kiire ning ehk on olnud müra liigapalju. Siis ongi ehk hea olla lihtsalt vaikuses - nö end kõigest välja lülitada. 

Olen kuulnud kusagilt: ainult vaikuses me rahuneme, maandame kiiret elutempot ning korrakski end välja lülitada kõigest sellest mida on juba "liiga" palju.

Kui oleme olnud iseendaga vaikuses ja rahus ning suudame nendel hetkedel kõige paremini, oma mõtted ja tunded selgeks saada, sest siis tulevad tihti kõige paremad otsused ning ideed.

Julgustan küll olla vahel lihtsalt kasvõi hetkeks vaikuses iseendaga, sest lisaks rahunemisele saame minna taas koju oma inimeste juurde -iseendana. 

Sest kõige parem sõber oled vaid iseendale...

 Elu on lill?!

Elu on ilus, värviline lill. Lilled tärkavad, õitsevad ja siis närbuvad. See on väga loomulik. Aga sel hetkel kui ta õitseb on ta kõige ilusaim, värvilisim ning lõhnavaim. 

Nii mõtlema jäädes, on nii tore mõelda, sellele, sest tegelikult on elu väga ilus nagu värviline lilleõis. Lihtsalt see hetk kui lill tärkab ja õitseb ning lõhnab meeletult hästi on hetkeline. 

Samamoodi mõtlen ka inimeste peale, me elame ju ainult korra siis miks mitte olla sarnane lilledele - olles hetkes - olles samamoodi ilusaim, värvilisim ning lõhnavaim - sest elu on nagu ilusaim värviline lilleõis.

Siniliiljad antud pildil meenutavadki oma erilisusega, ümbritsedes meid kevadeti aedades -  meie oleme hetkes, oleme värvilised, lõhname ning ei mõtle homsele, sest naudime igat hetke, mil me õitseme, lõhname - sest elu on ju lill..

 Ferdinand

Ferdinand sündis ajal kui olin tunduvalt noorem kui olen praegu. Antud hobune on olnud mu unistus kui olin ise veel põhimõtteliselt teismeline. 

Ferdinand on olnud hobune, keda kanna alati südames. Ferdinand on hobune, kes on elanud sünnist saadik kuni tänaseni ühes kindlas tallis, kus olen isegi treeninud ja päris palju toredasti aega veetnud. 

Hobused on üleüldiselt väga truud ja sõbralikud ning ausad kabjalised. Hobuse talli lõhn ja aura annavad üleüldse meeldiva ja teraapilise tunde kogu päevaks. Ratsutamine on teraapia, ratsutamine on ala kus on paaris kaks erinevat elusolendit - inimene & hobune. Hobustega võin öelda võib tekkida pisik mis kunagi ära ei kao isegi siis kui oled eemal ning see pisik ei kao isegi siis. 

Hea on minna ( enda ) hobuse juurde ning ta eemalt juba hirnatab sest tunneb su sammude järgi ära. Hea on võtta hari ja harjata hobust ning anda porgandit. Samuti väga hea tunde annab kui võtad sadularuumist sadula ja paned peale harjamist sadula hobusele selga ja seal juures ka valjad ning endale ratsa kiivri ning lähed oma parima semuga ratsutama.

Hobused on alati hinges.

Me kohtume taas!

 Kevadine armastus

Enamasti on teada, et kui kevadel lähevad ilmad ilusaks ja soojaks, siis hakkavad looma ning linnuriigis südamed puperdama. 

Kevad on ilusaim aeg armastuse ja kaaslase leidmiseks. Näiteks tuvid kiinduvad teineteisesse alatiseks, oleme ehk kuulnud nö ka turteltuvidest. Antud pildil on nö linnatuvid keda, tavapäraseltki kohtame kuid nemadki on oma sugulastel turteltuvidelt eeskuju võtnud. 

Linnud avaldavad oma kiindumust läbi uhke laulu ning kui kaaslane on leitud siis toimub õrnutsemine ja kudrutamine ning rõõmutantsimine.

Kevad on ilus aeg. Kevad on armastuseaeg. Kevad on päike südames.

 Kuidas joonistada?!

Joonistamine on põnev ja aeganõudev tegevus. Joonistamine tagab loovuse. Joonistamine on maalimine, joonistamine on kunst.

Kunst on luua ja süveneda iseenda maailma ning jagada seda teistele. Joonistades võib kasutada pliiatseid, pintsleid ja miks mitte, kasutada samuti tänapäeva digitaalseid vahendeid.

Usun, et meis igaühes on päris palju loovust ja joonistada oskame me ilmselt kõik, tasub ju ainult proovida. Proovimise teel võime luua imetlusväärseid kunste mida imetleda ja jagada teistelegi.

Mina joonistan ka vahel lisaks pildistamisele sest mulle meeldib olla loov ja näidata teistelegi mida ma loon nii oma fotode kui ka joonistustega kuid miks mitte ka loodus videote kaudu - see lihtsalt on minu maailm.

 Mäng

Mäng on alati lõbus, seltskondlik, naeratama panev. Läbi mängu õpivad nii lemmikloomad, kui ka väikelapsed, kuid miks mitte ka täiskasvanud.

Mängimine arendab meelt ning teeb tuju lõbusaks isegi siis, kui mängus ei võida. Igal juhul  mängimine on alati täis lusti ja rõõmu.

Mängimine sai ilmselt alguse juba varajasest lapsepõlvest, kui olime liivakastis koos kaaslastega 

( ilmselt veel varem ) nii võibki leida endale ( lapsepõlve )sõbra kes jääb alatiseks su kõrvale.

Mängimine ja sõprus käivad käsikäes, sest siis on koos lõbus, naeru ning meelelahutust, sellistel hetkedel toimuvad kõige parimad ja meeldejäävamad jutud läbiaegade, mida meenutame hiljem kogu südamest.

Mäng on alati tore ja lõbus ettevõtmine ehk päris õpetlik terve elujooksul, olgu me, sel hetkel, siis lapsed, täiskasvanud või lemmikloomad, sest mängime ühendab ja liidab  meid kõiki üheskoos 

 Linavästrik

Linavästriku tunneme enamasti kõik ära. Eriti julged on nad meie kodude ümbruses. Mina aga taaskord jalutades avastasin neid veekogu juures. Olid kahekesi ja sulistasid vees. 

Julgus on väga hea omadus. Hirmul aga suured silmad.

Julgus on tugevus kuid hirm on nõrkus. Tundes hirmu ei ole võimalik olla julge. 

Julge olla on vaprus. Olles vapper oleme võimelised maailma avastama hirmu tundmata. 

 Hirm takistab elu kuid usun olles vapper ning julge ületame hirmu alati..

Linavästrikud on julged olles meie ( kodu ) ümbrustes tähelepanu pööramata hirmule.

 Nagu udusulg

Udusulg on õrn, pehme ning armas. Udusulge sooviks alati paitada ja hellitada. Udusulg lendleb õrnalt. Udusulg on pehme nagu padi.

Looduses võib kohata udusulge nii lindudelt, kui ka paju urbadelt. Paju urbasid leiab kergesti kevadeti kallaste ääres. Rõõm on neid näha eriti kui kevad on hakanud peale külma talve kätte jõudma.

Olles nagu  paju urb - õrn ja armas siis teda silitades tekkib endalgi õrn tunne.

Samas on meie lähedal samuti õrnust, pehmust ja armsust. Ilmselt oleme me need ka ise..

Märgakem siis enda ümber ja enda sees seda õrnust ja armsust sest see on kõige helgem emotsioon ning ilmselt  see ehk ongi armastus. 

Sest armastus ongi õrn, pehme nagu padi ja armas ning kõige sügavam ja siiram tunne kogu maailmas.

 

Armastus on nagu udusulg ning pehme nagu padi.

 Varjudest...

Hommikul päris varahommikul taaskord jalutades kaameraga samadel radadel, siis aegajalt tekkisid looduses huvitavad varjud. Ilmselt sellest, et päike oli juba tõusnud kuid aegajalt naeratas päike pilve tagant.

Pilv ja päike loovad koos varju. Kui kõndida õues niisamagi siis näeme teepeal ka iseenda varju ja vari tundub suurem kui me ise tegelikult oleme.

Varju nähes tekib ehk tunne, et olen suur ja võimas. Tegelikult see on kõigest vari ja tegelikkuses teame millised me siiski oleme. Olgem siis need kes me tegelikult ja reaalselt oleme mitte ei usu seda mida vari meile näida püüab.

Vari on alati kuskil kuid kui me sellele tähelepanu ei pööra siis on ehk lihtsam tajuda iseenda olemust sest tegelikult oleme siiski meie ise mitte meie vari

Tahe olla mine ise on alati suurem kui vari ning päike tõuseb ja loojub samuti igapäev ning naeratab alati pilve tagant...

 Üksikul saarel..

Kes ei sooviks minna teatud eluperioodidel üksikule saarele. Üksik saar tundub huvitav kui oled  kõigest eemal, selleks et olla lihtsalt iseendaga. Olles iseendale kõige parem sõber on kõige  õigem tunne. Iseennast tunneme me ise kõige paremini...

Lihtsalt olla kõigest eemal ja kasvõi korraks olla omaette on hiljem palju parem tunne tulla tagasi oma inimeste juurde. 

Mina usun, et omaette olek on meile oluline...

 Müstika

Nii palju müstikat pakuvad meile loodusevärvid. Müstikat leidub nii kivi all kui ka kivi peal.

Müstiline on ämblikuvõrk. Huvitav kuidas ämblikud nii täpselt endale võrku koovad - ilmselt on see väga täpne ja aeganõudev töö. Aga aega ju ämblikul paistab olevat - täielik müstika.

Selletõttu aegajalt mõtlen, meil inimestel on ju ka aega antud. Usun selleks, oleks aega mõtiskleda  sellele mis on tegelikult tähtis. Seega tegelikult on ju aega ja täpsust meie kõigi hinges ja luua sügaval sisimas enda müstilised värvid selleks, et paista erakordselt müstiliselt..

Sest loodusvärvid on tõeliselt müstilised...

 Lootus

Usun, et me enamus usume ja loodame midagi erilist. Eriline ongi ehk see, et meil on olemas lootus.

Ühel hetkel võib saada lootusest palve. Palve mis tuleb südamest täitub alati - sest alati on lootust, alati on olemas meie sisemine jõud. Alati saab tõusta püsti ja öelda: nüüd on minu kord olla õnnelik ja olla alati see kes ma olla soovin - sest  oleme me ise fantastilised...

Lootust on alati ja see annab ( iseendale ) alati tuge...

 Need jalgrattad..

Kevad käes, sooviks jalgrattaga sõita kuid ilmataat teeb vingerpussi ja sajab hoopis lund. 

Rattasõit  on iseenesest huvitav - võtad seljakoti ja rändad rattaga kasvõi mööda Eestit läbi. Kasvõi täiesti  üksinda või sõbraga see tegelikult polegi oluline tähtis on see hea tunne ja emotsioon mida rattasõit pakub.

Oeh! Läheks juba ilmad kevadiselt soojemaks...

 Meri..

Meri on sügav, meri on laineline, meri on vaikne. Kuid meri võib olla samuti tormine. 

Mere tuul kostub kõrvu nagu palsam. Merel on mõnus vetikate lõhn. 

Meres ujuvad väikesed kalakesed need on - ogalikud. Merel on näha Naerukajakaid ning Kühmnokk-luikesid. 

Merel võib isegi kohata Hallhülgesid, kes on Läänemeres elavatest imetajatest suurimad.

Merel on näha nii kala kui ka reisilaevu. 

Minnes mereäärde on seal võlu igal aastaajal....

Meri on uskumatu.... 

 Veekogu  ääres...

Veekogu ääres on alati ilus ja põnev. Vara hommikuti kaameraga jalutades kallaste ääres on näha päris palju erinevaid veelinde,  on näha rändlinde kes saabuvad, on näha juba sääski...

Veekogu on vaikne ja tasane. Kuulates ainult linnulaulu ja jääda kalda äärde istuma on tõeline meditatsioon. Sel hetkel oled omaette, vaikuses ning ise enda mõtteid isegi ei kuule. Tõeline teraapia.

Ning värske õhk on garanteeritud...

Suvel on mõnus veekogu ääres pidada pikniku koos perega ja nautida puhkust...

 Taevas..

 Taevas võib olla vahel küll   nutune, vihmane ja udune  kuid alati tuleb taas pilvede tagant päike välja.. 

Olen kuulnud lauset, et iga tunneli lõpus on valgus. Nii ongi sest  kõik päevad võib olla polegi sarnased või ühesugused kuid päike tõuseb alati ja see loob südamesse hea tunde sest just täna ongi ju helgem ja päikselisem päev...tasub vaid aknast õue piiluda ja seda oma silmaga näha...

Sest taevas on ju imeline...

 Õhtujutt.

Hommik on õhtust targem või hoopis õhtu on targem kui hommik?! Õhtu on puhkeaeg, veetes aega lähedastega, teha õues üks jalutuskäik...õhtuti on õhk teine, tekib hubane tunne... 

Õhtuti on mõnus vaadata häid saateid. Õhtuti tulevad tihtipeale kõige soojemad ja sügavamad mõtted ja tunded.... 

Õhtu on mõnus. Õhtu on hubane. Õhtu on alati teretulnud kui oled väsinud tööpäevast.

/ Ja mis kõige parem õhtu juures on see, et saab minna öö unne...ja näha kõige ilusamaid ja magusamaid  unenägusid /